Helista meile!

Eesti keskus teenindab teid telefoni, meili ja messengeri teel tööpäeviti (e-r)

Eesti keskus / Eesti aukonsulaat Turus
Varsinais-Suomen Viro-keskus ry
Vanha Suurtori 3, 20500 Turku

tel. 040 147 5221, virokeskus@gmail.com

NB Kontor on avatud T, N kell 10-14 ja K kell 12-18

teisipäev, 21. mai 2024

Eesti ja Soome vahelisele liikuvusele keskenduv seminar 3.6.2024

 Eesti ja Soome vahelisele liikuvusele keskenduv seminar 3.6.2024


Migratsiooni Instituut ja Varsinais-Suomen Viro-keskus ry  (Turu Eesti keskus) tähistavad sünnipäevi - 50 ja 30 aastat! Üheks juubeliaasta ürituseks on Eesti ja Soome vahelisele liikuvusele keskenduv seminar, mis toimub esmaspäeval, 3. juunil, alates kell 16.00. 


Seminaril saab lisaks teadlastele sõna ka Eesti Suursaatkonna konsulaarosakonna juhataja Peeter Püvi. Enne seminari, kell 14-16, on võimalik osaleda eesti- ja soomekeelsetes töötubades, kus arutatakse elamise, töötamise ja elu üle kahe riigi vahel. Töötubadesse ja seminarile on võimalik osaleda kas kohapeal Migratsiooni Instituutis või kaugühenduse kaudu. Palun registreeruge töötubadesse ja seminarile lingi kaudu hiljemalt 24.5.2024:

https://q.surveypal.com/Virolaiset-Suomessa--suomalaiset-Virossa-3.6.2024


Korraldajad: Migratsiooni Instituut, Turu Eesti keskus ja Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes


Ajakava:


Töötoad 14.00-15.30  

Kohvipaus 15.30-16.00 

Seminar 16.00-18.00  

Õhtune programm Eesti keskuses 18/18.30-  

Teatrietendus "Hetk Universumis" 19.00


Seminari programm:


15.30-16.00 Kohvipaus (tutvumine päeva töötubade posteritega)  

16.00 Seminari avamine: instituudi tegevjuht Saara Pellander; eriuurija Pekka Kettunen  

16.20 Eesti Suursaatkonna konsulaarosakonna juhataja Peeter Püvi: "Kuidas eestlased Soomes toime tulevad - konsuli kogemusi"  

16.45 Mikko Lagerspetz (Åbo Akademi): "Soome eestlased - teel vähemusrahvuseks"  

17.15 Pihla Siim (Migratsiooni Instituut): "Sarnasused ja erinevused: välismaal elavate eestlaste mõtteid ja kogemusi naasmisest"

17.45 Arutelu


reede, 19. aprill 2024

Migratsiooni Instituut ja Turu Eesti keskus tähistavad sel aastal juubelit, kokku 50+30 aastat!

 Migratsiooni Instituut ja Turu Eesti keskus tähistavad sel aastal juubelit, kokku 50+30 aastat!

Esmaspäeval, 3. juunil, korraldatakse Eesti ja Soome vahelisele mobiilsusele keskenduv seminar. Enne seminari, kell 14-16, on võimalus osaleda töötubades, mille teemadeks on:


1) Bürokraatia ja ametnikega seotud väljakutsed, millega Soomes elavad või töötavad eestlased silmitsi seisavad (eestikeelne töötuba Migratsiooni Instituudis)


2) Tööelu ja karjäärivõimalused Soomes elades (eestikeelne töötuba veebis)


3) Mikä Virossa vetää puoleensa? Suomalaisten kokemuksia Virossa asumisesta ja monipaikkaisuudesta (suomenkielinen työpaja Siirtolaisuusinstituutissa)

Olete oodatud osalema ja kaasa rääkima! Töötubadele järgneb kutsutud esinejatega seminar (kell 16.00-18.00).
Töötoad toimuvad nii Migratsiooni Instituudis (Hämeenkatu 13, Turku) kui ka veebis.

Osalemine tasuta. Kohvilaud.


Palun registreeri end veebivormi kaudu hiljemalt 17.05.2024:

https://q.surveypal.com/Virolaiset-Suomessa--suomalaiset-Virossa-3.6.2024



Korraldajad: Migratsiooni Instituut, Turu Eesti keskus ja Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes




kutsu.png

teisipäev, 26. märts 2024

24. aprillil toimub Turus konsuli vastuvõtt

 24. aprillil toimub Turus konsuli vastuvõtt! Kasuta võimalust ja taotle uued dokumendid Helsingisse sõitmata.


Konsuli vastuvõtt toimub Turus, Eesti Keskuse ruumides, aadressil Vanha Suurtori 3 ning sooritada saab järgmisi konsulaartoiminguid:

◾️ Passi ja ID-kaardi taotluste vastuvõtt

◾️ Sõrmejälgede biomeetria hõivamine

◾️ Kehtiva ID-kaardi PIN-koodide vahetamine.

NB! VAJALIK ON EELREGISTREERIMINE! Võta selleks ühendust saatkonna konsulaartalitusega telefonil +358 9 622 02 88 (E-K 9.00-12.00 ja 13.00-15.00, N-R 9.00-13.00) või e-posti teel consular.helsinki@mfa.ee. Lisage kindlasti toiming, mida soovite, telefoninumber ja isikukood.

Täpsem info konsuli vastuvõtu kohta: https://helsinki.mfa.ee/konsulaarmissioon-turusse-24042024/




Alustame kultuuuriõhtuid keskaja teemal

Olete oodatud 23-ndal aprillikuu päeval kell 18.30 Turu Eesti keskusesse, et tutvuda põneva eluga keskajal!
Alustame kultuuuriõhtuid Indrek Hargla elu ja loomingu tutvustusega. Seejärel sukeldume keskaega, kus kuulame ja vaatame lugusid tolleaegsest elust ja olust.
• Milliseid riideid keskajal kanti
• Kuidas raviti inimesi keskajal
• Kuidas lahendati keskajal mõrvamüsteeriume
• Ja palju muud
Osalema on oodatud kõik huvilised!
Tulge ja avastage keskaja saladusi!
Õhtut viivad läbi Turu Eesti keskuse juhatuse esimees Jouni Elomaa ja keskaja asjatundja riietuse alal Ülle Priks.


reede, 22. märts 2024

Hetk universumis

 Turu Teater kevadel 2024: 

Tene Ruubel ja Kirsi Äyräs

Hetk universumis


Turku (avatud proov)

Salo 23.3. - esmaettekanne

Turu 25.3. (Brinkkala)

Loimaa 16.4. (Taidetalo)

Turu 18.4. (Isoheikki)

Turu 20.4. (Brinkkala)

Turu 2.5. (Brinkkala)

Kaarina 23.5. (Puntari)

Turu 3.6. (Brinkkala)

Loimaa 7.6. (Taidekulma)

Turu 14.6. 

Turu 15.6. (Brinkkala)






esmaspäev, 19. veebruar 2024

Marin Mõttus Turu ülikoolis 17.02.2024

Marin Mõttus
Välisministeerium
Peadirektor
Üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakond


Turu ülikool 17.02.2024


Armsad Soome eestlased, lugupeetud aukonsul, head külalised!  

Eesti riigi sünnipäevani on jäänud nädal aega ning on suur rõõm on külastada sel pidulikul ajal Turu eestlasi, mis on suurim eesti kogukond Soomes. Turu on ülikoolilinn ja selles ülikoolis on ajast aega tegeldud ka eesti keele ning kultuuriga. Tee eestlase südamesse aga käib suuresti just emakeele kaudu: hoiame seda nagu kallisvara ja nimetame hellitavalt salakeeleks või inglikeeleks. On tähtis, et see vara on meil soomlastega osalt ühine: oleme ju kaks ainumat läänemeresoome keelepere rahvast, kel on oma riik ja riigikeel ning sellega võimalus keelt kaitsta ning hoida. Vastastikune kultuurihuvi on püsinud ärgas mõlemal pool lahte ning me ei unusta kunagi, kui olulist rolli on Soome estofiilid mänginud Eesti kultuurielus läbi aegade, eriti aga süngel okupatsiooniajal. 


Oleme väike rahvas ja nii Eestis kui välismaal elavad eestlased on Eesti jaoks rikkus, potentsiaal ning osa meie ühiskonnast. Ega me täpselt ei teagi, kui palju eesti juurtega inimesi välismaal elab, aga hinnanguliselt on neid 150 000 ja 200 000 vahel. 

Kõige rohkem elabki eestlasi just Soomes: viimase statistika järgi üle 50 000. Suures enamuses on need toimekad tööealised inimesed, kes panustavad oluliselt sõbraliku naabermaa Soome majandusse. Samas on paljudel neist Eestis pereliikmed, kinnisvara või ärisuhted ning suur osa on ka otseselt hargmaised, elades enamvähem võrdselt mõlemas riigis. Nii võime öelda, et omal moel paneb iga Soome eestlane vähemalt ühe kivi Soome – Eesti sõprussilla rajamisse, mis on meie rahvaid ühendanud läbi ajaloo nii parematel kui halvematel aegadel.   


Eesti – Soome sild on seda tugevam, mida rohkem tunnevad eestlased Soomes end seotuna nii Soome kui ka Eesti ühiskonnaga. Juurteta inimestel ei ole kerge ei oma sünnimaal ega mujal ning nende panus ühiskonda on paratamatult napp. Seetõttu olemegi julgustanud oma rahvuskaaslasi Soomes olema ühiskondlikult aktiivsed ning osalema Soome elus nii riigi kui kogukonna tasandil. Eriti nüüd, kus Soome on koos meiega NATOs, jälgime naabrite juures toimuvat erilise tähelepanuga ja rõõmustasime koos soomlastega selle üle, kui väärikalt, sõbralikult ja edukalt põhjanaabrid endale äsja riigipead valisid. Meil on soomlaste poliitilisest kultuurist nii mõndagi õppida.  

Kuidas aga võõrsil elades säilitada enda ja oma laste sidet Eestiga? Eesti asja ajada saab ka välismaal elades ning meie Tallinnas mõtleme järjepidevalt, kuidas oma rahvuskaaslasi selles toetada. Paljud välismaal elavad eestlased teevad koostööd Eestiga, osalevad ühisprojektides Eesti ettevõtete ja ülikoolidega jms. Iga eestlane või Eesti sõber, kes räägib maailmas meie lugu ning hoiab alal eesti keelt ning meelt, on osa meie ühiskonnast. Tihe side ja toimiv võrgustik on võimalik tänu sellele, et Eesti on üks kõige digitaalsemaid ühiskondi maailmas. Nii ütlemegi vahel naljatades, et need tuhanded eestlased üle ilma on nagu tüüpiline hajaküla Eestis: kodud asuvad üksteisest küll kaugel ja iga päev üksteist ei nähta, aga omavaheline side on tugev.

Üleilmse eestluse valdkonda koordineerib alates 2021. aasta märtsist välisministeerium koostööd haridus- ja kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Instituudi jt partneritega. Eestlastele välismaal oleme loonud internetiportaali Global Estonian www.globalestonian.com ja kutsume kõiki eestlasi sinna vahel vaatama, samuti tellima igakuist uudiskirja. Just sealt leiab kõige värskema info selle kohta, millist nõustamist ja rahalist tuge riik pakub. Paegu on avatud lausa kaks taotlusvooru: omaalgatusprojektide taotlusvoor kultuurisündmuste ja muude eesti kogukonnaürituste korraldamiseks välismaal ning arhiivivoor, millega toetame väliskogukondade mälu ja pärandi säilitamist. Lähinädalail pakume eesti noortele välismaal võimalust taotleda stipendiumi erialase praktika tegemiseks Eestis. See on välismaal kasvanud noorele hea võimalus saada kogemus elust Eestis, leida eakaaslastest sõpru ning luua endale erialane kontaktivõrgustik. 

Nagu öeldud, on emakeel eestlastele identiteedi oluline osa. Uhkusega võime öelda, et laias maailmas väljaspool Eestit on üle saja koha, kus eesti keelt õppida saab. Need on enamuses pühapäevakoolid, õpirühmad, väiksematele mängurühmad, kus läbi mängu õpitakse ka keelt. Oleme tänulikud Soomele selle eest, et riik pakub lisaks heale koolisüsteemile ka võimalusi emakeeleõppeks. Siin tahaksime panna eelkõige eesti lapsevanematele südamele, et neid võimalusi ka aktiivselt kasutataks: emakeel on kingitus lapsele, millest teda ilma jätta mingil juhul ei tohiks. Mitmekeelsus on ülemaailmne nähtus, seda on palju uuritud ning loodetavasti ei usu tänapäeval enam keegi, et mitmekeelsena kasvamine võiks lapse arengut pidurdada: pigem ikka vastupidi. Just Soomes tegutsevate tarmukate eesti keele õpetajate tööst sai alguse Üleilmakool - üks meie edulugusid välismaal elavate eesti laste õpetamisel. Tegemist on veebikooliga, kus peale eesti keele saab õppida ka põhilisi aineid Eesti õppekavade järgi ning kus õpib 350 õpilast 35 eri riigist. Veebiõppe võimalusi on teisigi ja nende kohta leiab infot portaalist Global Estonian; samuti tutvustame seal võimalusi Eesti ülikoolidesse ja ametikoolidesse õppima tulekuks, mida riik samuti toetab.   


Soomes elavad eestlased on teema, mis meid Eestis huvitab. Huvi näitab seegi, et mõne aasta eest valmis režissöör Moonika Siimetsal dokumentaalfilm “2 tundi õnneni”, mis räägib just Soome eestlastest: uue eluga kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, koduigatsusest ja õnne otsimisest. Filmi vaadati Eestis palju ning see tekitas arutelu – soovitan seda vaadata nii Soome eestlastel kui ka soomlastel, kellel Eesti vastu huvi. 

Moonika Siimets ise ütles oma filmi kohta nii:  „“Kaks tundi õnneni” paneb küsima, et kus see õnn siis on, kas Eestis või Soomes, ja vastuse pead ikkagi enesest üles leidma.“ Küllap on paljud meist vahel mõelnud, et ehk oleks kusagil mujal elu parem ja ehk mu õnn on hoopis seal? Riigina on meil muidugi hea meel, et viimasel ajal on eestlaste rändesaldo positiivne: kodumaale naaseb eestlasi rohkem kui sealt lahkub. Aastas asub välismaalt Eestisse 6000-7000 inimest. Riik pakub neile nõustamist, karjääriplaneerimise abi ja tuge Eesti eluga kohanemisel, sealhulgas ka  nende välismaalastest abikaasadele/lastele. Teatud juhtudel saab ka rahalist tuge. 

Kuid viimastel aastakümnetel on rände iseloom muutunud ja me kõik peame sellega kohanema. Noored professionaalid, oskustöölised ja  akadeemilise taustaga noored vahetavad elu- ja tegutsemispaika sagedamini kui korra elus. Tihti on professionaalne identiteet rahvuslikust olulisem, see on üleilmne nähtus ja seda trendi tuleb arvestada. Edukad noored professionaalid liiguvad sageli maailma suurimate tõmbekeskuste vahel, millega Eestil on keeruline konkureerida. Siin saavad Eesti ja Soome vastastikku teineteist toetada: just meie riikide vaheline hargmaisuse mudel võiks olla stiimul, mis ärksaid inimesi siiapoole tõmbab. Nii Eestil kui Soomel töö- ja õpisihtkohana on suuremate riikidega võrreldes eeliseid: hea haridussüsteem, innovaatiline hästi korraldatud ühiskond ning turvaline ja puhas keskkond. Avatud, väike ja hierarhiavaba ühiskond võimaldab kiiremini jõuda karjääris kõrgemale ning noortel oma ideid ellu viia. Siin võiksime end ühisel jõul maailmale esitleda kui eduka riikidevahelise koostöö näidet.   

Senisest rohkem on meil plaan toetada ärialast koostööd ja seda suuresti just Soomes elavate eestlaste võrgustike toel. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist said paljud noored Eesti ettevõtted tuule tiibadesse just Soome partnerite toel. Meie saatkond Helsingis teeb head tööd, hoides kohapealsete Eesti juurtega ettevõtjatega tihedat kontakti, kuid kahtlemata saaks teha veelgi enamat. 

Kuid tänasel pidulikul puhul tahaks rääkida ikka pidulikel teemadel. Eestil seisab ees mitmeid olulisi sündmusi ja tähtpäevi, kus kindlasti ootame osalema nii eestlasi Soomes kui ka meie häid soome sõpru. Juunis 2025 – vahetult enne üldlaulupidu – toimub järjekorras XIII kultuurifestival ESTO marsruudil Stockholm – Narva – Tallinn. Aga 2025. aastal on tulemas ka Eesti Raamatu aasta ning meie silmapaistvaimate muusikute tähtpäevad: Arvo Pärdi 90. sünnipäev ja Veljo Tormise 95. sünniaastapäev. On põhjust tulla kokku kas siin- või sealpool lahte, rääkida oma lugusid ja laulda oma laule ning leida neist ühist ja ühendavat, mis praegusel heitlikul ajal annab jõudu ning hingepidet. 

Head saabuvat Eesti Vabariigi aastapäeva, armsad sõbrad!

 


Anne-Ly Reimaa Tervitussõnad 17.2.2024 Turu ülikoolis

 Anne-Ly Reimaa

Nõunik/Advisor

Kultuurilise mitmekesisuse osakond/ Cultural Diversity Department

 

Kultuuriministeerium / Ministry of Culture





Tervitussõnavõtt Soomes 17.02.2024


Austatud daamid ja härrad, head sõbrad, lugupeetud Eesti aukonsul!

Mul on väga hea meel tervitada kõiki Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi poolt tänasel pidupäeval! Palju õnne ja edu Varsinais-Soome Eesti Keskuse 30. aastapäeva puhul ning Turu Migratsiooni Instituudi 50. aastapäeva puhul! Need on olulised daatumid Eesti-Soome sõpussillal – Viron ja Suomen ystävyysillalla.

Mul on hea meel edasi anda soojad tervitused ja siiras tänu teile kõigile Eesti Vabariigi kultuuriminister Heidy Purgalt!

Soome ja Eesti omavaheliste sidemete võrdkujuks on juba ammusest ajast kujunenud Soome sild. Selle mõiste võttis kasutusele lauluisa Fr. R. Kreutzwald eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg", kus suure tamme laudadest ehitati sild üle Soome lahe. See on siiani imeilus ja romantiline metafoor kahe rahva põlisest koostööst ja sõprusest.

Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline ja kultuuriline side. Keelesugulus ja Läänemeri ühendavad meid. Just sarnase keele baasil on nii eestlased kui soomlased tunnetanud läbi aegade ka oma kultuurilist ja ajaloolist ühisosa. 

Igat silda tuleb hoida turvalise ja kindlana, et sillal liikujad jõuaksid soovitud eesmärkideni. "Soome silla" kandevõime on olnud päris hea ka rasketel aegadel. Aga nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, nii jätkub ka sillaehitus kahe riigi vahel. 

Avatud piirid on taastanud meie traditsioonilised tihedad sidemed, Euroopa Liidu ja NATO liikmesus veelgi tugevdanud meie ühtekuuluvust. 

Kultuurikoostöö lähendab meid, samuti kahe rahva tihedad kontaktid ja läbipõimunud majandussuhted. Soome on olnud meile väga paljus eeskujuks, kaasajal ka paljude eestlaste koduks, kes on siia asunud õppima või töötama.

Eesti vanim jõusolev rahvusvaheline kultuurilepe on Eesti ja Soome vaimse koostöö konventsioon, mille sõlmimisest möödub sel aastal 87 aastat. See kultuurilepe taasjõustati kohe peale Eesti taasiseseisvumist 1992. aastal “kriipsugi muutmata” ja on siiani aluseks kahepoolsele kultuurialasele koostööle. Kultuuri väärtustamine meie elus on tähtis, sest kultuur mõjutab ühiskondlikku elu ja avab paljusid uksi. 

Usun, et Tartu Euroopa kultuuripealinna tiitel 2024. aastal aitab senisest enam tutvustada Eestit. See on imeline võimalus olla maailmale avatud, rääkida Põhjalas Läänemereäärsest naabermaast kõlavamal häälel, tõsta esile meie maa ajalugu, inimeste ja kultuuri omapära ning kordumatust. 

Kultuuriministeerium on sel aastal välja kuulutanud teema-aastana kultuuririkkuse aasta, kus seame eesmärgiks teadvustada ja väärtustada senisest enam Eestit kui kultuuriliselt mitmekesist ühiskonda. 

Siinjuures ei pööra me tähelepanu mitte vaid Eestis elavatele erinvatele rahvastele, vaid ka Eesti oma kultuuriruumidele, omanäolistele keelemurretele ja traditsioonidele, kuid ka sellele, et väljaspool Eestit on palju eesti keele saari, kus hoitakse alal meie rikast ja mitmepalgelist kultuuri. 

Eestlased välismaal on meie esimesed kultuurisaadikud, meie maa ja kultuuri tutvustajad. Tänan teid kõiki, kes te olete kodust kaugel alal hoidnud emakeelt ja kultuuri, kombeid ja traditsioone! 

Tänan kõiki estofiile, Eesti sõpru, et väärtustate meie kultuuripärandit ja tihedat koostööd.

Need tegemised ja lood, mis sel kultuuririkkuse ja kultuuripealinna aastal kõlavad, loovad meile kõigile uusi koostöövõimalusi, mis rajanevad ühistele huvidele ja väärtustele. 

Palju tänu Turu Ülikoolile, Turu Ülikooli Sihtasutusele, Turu Tuglase Seltsile, Eesti aukonsulaadile Turus ja Varsinais-Soome Eesti Keskusele!  

Olgu me riigid alati õnnelikud ja vabad!

Minu parimad soovid teile saabuvaks Eesti Vabariigi 106. sünniaastapäevaks! Palju õnne, rõõmsaid kohtumisi ja ehedaid elamusi! 

Tänan teid tähelepanu eest! Kiitos kaikille!



***


pühapäev, 11. veebruar 2024

Iseseisvuspäeva aktus 17.02.2024

 Eesti Iseseisvuspäeva pidulik aktus Turu Ülikoolis

ühendab Eesti diplomaadid ja Eesti kultuuri sõbrad


Iseseisvuspäeva aktuse peaesinejaks on üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja, Marin Mõttus (Ambassador at Large for the Global Estonian Diaspora).


Peoprogrammis on Migratsiooni instituudi tervitus, Turus töötav instituut tähistab sel aastal oma 50. juubelit.  VTT, dotsent Saara Pellander peab lühikese juubeliettekande, käsitledes Eesti ja Soome vahelist rändeliikumist ning selle uurimist.


Ürituse avab Eesti suursaatkonna esindajana konsul Peeter Püvi ja lõppsõnad ütleb Turu Eesti keskuse esimees Jouni Elomaa. Samuti on Eesti keskuse jaoks tänavu juubeliaasta, kuna ühing tähistab oma 30. aastapäeva.


Üritusel saavad osalejad ka vahetada mõtteid endise peakonsuliga. Liina Viies töötab praegu maailma eesti diasporaadi nõunikuna. Ta siirdus sellele ametikohale Eesti Iisraeli suursaatkonnast. Üritusel osalevad ka Eesti kultuuriministeeriumi ja Eesti kultuuririkkuse aasta 2024 esindajad Anne-Ly Reimaa ja Alena Stadnik.


Üritust korraldavad juba traditsiooniliselt koostöös Turu Ülikool, Turu Ülikooli Sihtasutus, Turu Tuglase Selts, Turu Eesti keskus ja Eesti aukonsulaat Turus. Üritus toob laupäeval, 17. veebruaril kell 14 kokku kutsega külalised Turu ülikooli Publicum majas. Muusika eest vastutab Dagmar Õunap.


Turu Eesti keskus peab pidu lisaks ka 24.02.2024 

Iseseisvuspäeva puhul tullakse kokku Turu Raamatukogu silla juures. Turu linn valgustab armastatud Aurajõe silla pidulikult sini-must-valge värvides kell 18.30-19.30.


esmaspäev, 5. veebruar 2024

Veebruaris toimub - tere tulemast!

 



Hakkame sättima! Tähistäme koos Eesti iseseisvuspäeva! Tere tulemast!

16.02. kell 18 Raamatukogu Stuudios: kohtumine kirjanikuga: külla tuleb luuletaja Elo Viiding. (Üritus toimub soome keeles, aga kindlasti on aega ka vestelda kirjanikuga!)

17.02. kell 14: pidulik aktus Turu ülikoolis (Publicum). Palun teata oma osalemisest lingi kaudu:

24.02. Kohtumiseni Raamatukogu silla juures kell 18.30! (Kirjastosilta, Turku)


****

Konsul tuleb külla:

Eesti suursaatkond Helsingis annab teada, et 17. veebruaril 2024 saab Turus Eesti Keskuse ruumides, Vanha Suurtori 3 teha järgmisi konsulaartoiminguid:

Passi ja ID-kaardi taotluste vastuvõtt

Sõrmejälgede hõivamine

Kehtiva ID-kaardi PIN-koodide vahetamine

NB! vajalik eelregistreerimine telefonil +358 9 622 02 88 (E-K 9.00-12.00 ja 13.00-15.00, N-R 9.00-13.00) või e-posti teel consular.helsinki@mfa.ee. Lisage kindlasti toiming mida soovite, telefoninumber ja isikukood.

****

28.2. kell 9-17 Eesti keskuses:
Jututaja-infopäev. Kas soovid saada väärtuslikke näpunäiteid aju- ja mälutervise hoidmiseks ning sujuvamaks suhtlemiseks eakatega? Liitu meie infopäevaga, kus jagatakse praktilisi oskusi ja teadmisi eakatega suhtlemiseks. Infopäev on suunatud kõigile Soomes elavatele eestlastele.
Mida infopäev sisaldab?
Osa 1) Näpunäited aju- ja mälutervise edendamiseks ja eakatega suhtelmiseks, eakate teenustest Soomes ja uuringutulemustele tuginevat helistamise metoodikat, mille eesmärgiks on vähendada eaka üksindust ja lisada heaolutunnet.
Osa 2) Peale lõunat üritus jätkub, aga vahetame teemaks Turu Eesti keskuse arengupäev! Ootame sind praktilistes töötubades ja võrgustumisel, et koos kujundada Eesti keskuse uusi suundi.
Tänutäheks pakume sulle kerget hommikusööki, maitsvat lõunasööki ja kosutavat õhtukohvi.
Sinu panus on väga oluline!
Registreeri end info- ja arengupäevale siit:

Kindlusta endale koht juba täna, sest kohtade arv on piiratud!
Soovi korral saadame sulle e-postile tunnistuse osalemise kohta.
Tule ja loo koos meiega toetav kogukond eestlastele!

***

Uudis korvpallihuvilistele! Mehed mängivad Paattisten koulu saalis neljapäeviti kell 20. Lisainfo leiate facebooki kaudu gruppis: Turku Korvpalli Eestlased

reede, 19. jaanuar 2024

Konsul tuleb külla 16.02.2024

 Eesti suursaatkond Helsingis annab teada, et 16. veebruaril 2024 saab Turus Eesti Keskuse ruumides, Vanha Suurtori 3 teha järgmisi konsulaartoiminguid:


Passi ja ID-kaardi taotluste vastuvõtt

  • Võtke kaasa vana pass/ID-kaart ja kui on toimunud nimemuutus või soovite taotleda esmaseid dokumente lapsele,  siis ka inglisekeelne originaaldokument, täpsema info leiate siit.
  • Taotlusankeet. Võite printida ja täita kodus, saab täita ka koha peal.
  • Digitaalne värviline passifoto tuleb saata e-kirjaga aadressile ppa@politsei.ee ning lisada pildil oleva isiku nimi ja sünniaeg/Eesti isikukood. Paberpilte ei aktsepteerita! Fotonõuded.
  • Kui soovite dokumendid kätte saada saatkonnas või aukonsuli juures, on riigilõiv: vähemalt 15.a. kodanikule pass ja ID-kaart 100€, ainult pass 90€, ainult ID-kaart 75€. Üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnule ja alla 15-aastasele: pass ja ID-kaart 45€, ainult pass 40€, ainult ID-kaart 30€. Riigilõiv peab olema eelnevalt tasutud ülekandega Rahandusministeeriumi arvele ja kaasas peab olema maksekviitung. Saaja: Rahandusministeerium; Swedbank: EE932200221023778606; Viitenumber: 2900082443; Selgitus: kelle eest ja mille eest riigilõiv tasuti.

Sõrmejälgede hõivamine

  • Kui soovite taotleda dokumente Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) iseteeninduses või posti teel ja teie sõrmejäljed on PPA andmebaasis vanemad kui kuus aastat, siis saate need uuendada konsuli vastuvõtul. Kaasa võtta pass või ID-kaart. Teenus on tasuta.

Kehtiva ID-kaardi PIN-koodide vahetamine

  • Kui olete unustanud oma dokumendi (ID-kaart, elamisloakaart, digi-ID) PIN-koodid või turvakoodide ümbrik on kadunud, siis selleks, et jätkata e-teenuste kasutamist või anda digiallkirja, tuleb taotleda uus turvakoodide ümbrik.
  • Enne aja broneerimist Eesti Keskuses, tuleb kontrollida, kas ID-kaardi sertifikaadid on kehtivad. Selleks teavitage Eesti saatkonda Helsingis consular.helsinki@mfa.ee. E-kirja lisage oma ees- ja perekonnanimi, isikukood, kõnealuse kehtiva ID-kaardi number ja oma telefoni number.
  • Riigilõiv kehtivate sertifikaatidega ID-kaardi PIN koodide uuendamise eest on 20 eurot, riigilõiv peab olema eelnevalt tasutud saatkonna arvele ning kaasas olema maksekviitung. Makse saaja: Viron suurlähetystö; pangakonto: FI86 2126 1800 0033 14; selgitus: PIN-koodide vahetamine + taotleja nimi.

NB! vajalik eelregistreerimine telefonil +358 9 622 02 88 (E-K 9.00-12.00 ja 13.00-15.00, N-R 9.00-13.00) või e-posti teel consular.helsinki@mfa.ee. Lisage kindlasti toiming mida soovite, telefoninumber ja isikukood.