Marin Mõttus
Välisministeerium
Peadirektor
Üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakond
Turu ülikool 17.02.2024
Armsad Soome eestlased, lugupeetud aukonsul, head külalised!
Eesti riigi sünnipäevani on jäänud nädal aega ning on suur rõõm on külastada sel pidulikul ajal Turu eestlasi, mis on suurim eesti kogukond Soomes. Turu on ülikoolilinn ja selles ülikoolis on ajast aega tegeldud ka eesti keele ning kultuuriga. Tee eestlase südamesse aga käib suuresti just emakeele kaudu: hoiame seda nagu kallisvara ja nimetame hellitavalt salakeeleks või inglikeeleks. On tähtis, et see vara on meil soomlastega osalt ühine: oleme ju kaks ainumat läänemeresoome keelepere rahvast, kel on oma riik ja riigikeel ning sellega võimalus keelt kaitsta ning hoida. Vastastikune kultuurihuvi on püsinud ärgas mõlemal pool lahte ning me ei unusta kunagi, kui olulist rolli on Soome estofiilid mänginud Eesti kultuurielus läbi aegade, eriti aga süngel okupatsiooniajal.
Oleme väike rahvas ja nii Eestis kui välismaal elavad eestlased on Eesti jaoks rikkus, potentsiaal ning osa meie ühiskonnast. Ega me täpselt ei teagi, kui palju eesti juurtega inimesi välismaal elab, aga hinnanguliselt on neid 150 000 ja 200 000 vahel.
Kõige rohkem elabki eestlasi just Soomes: viimase statistika järgi üle 50 000. Suures enamuses on need toimekad tööealised inimesed, kes panustavad oluliselt sõbraliku naabermaa Soome majandusse. Samas on paljudel neist Eestis pereliikmed, kinnisvara või ärisuhted ning suur osa on ka otseselt hargmaised, elades enamvähem võrdselt mõlemas riigis. Nii võime öelda, et omal moel paneb iga Soome eestlane vähemalt ühe kivi Soome – Eesti sõprussilla rajamisse, mis on meie rahvaid ühendanud läbi ajaloo nii parematel kui halvematel aegadel.
Eesti – Soome sild on seda tugevam, mida rohkem tunnevad eestlased Soomes end seotuna nii Soome kui ka Eesti ühiskonnaga. Juurteta inimestel ei ole kerge ei oma sünnimaal ega mujal ning nende panus ühiskonda on paratamatult napp. Seetõttu olemegi julgustanud oma rahvuskaaslasi Soomes olema ühiskondlikult aktiivsed ning osalema Soome elus nii riigi kui kogukonna tasandil. Eriti nüüd, kus Soome on koos meiega NATOs, jälgime naabrite juures toimuvat erilise tähelepanuga ja rõõmustasime koos soomlastega selle üle, kui väärikalt, sõbralikult ja edukalt põhjanaabrid endale äsja riigipead valisid. Meil on soomlaste poliitilisest kultuurist nii mõndagi õppida.
Kuidas aga võõrsil elades säilitada enda ja oma laste sidet Eestiga? Eesti asja ajada saab ka välismaal elades ning meie Tallinnas mõtleme järjepidevalt, kuidas oma rahvuskaaslasi selles toetada. Paljud välismaal elavad eestlased teevad koostööd Eestiga, osalevad ühisprojektides Eesti ettevõtete ja ülikoolidega jms. Iga eestlane või Eesti sõber, kes räägib maailmas meie lugu ning hoiab alal eesti keelt ning meelt, on osa meie ühiskonnast. Tihe side ja toimiv võrgustik on võimalik tänu sellele, et Eesti on üks kõige digitaalsemaid ühiskondi maailmas. Nii ütlemegi vahel naljatades, et need tuhanded eestlased üle ilma on nagu tüüpiline hajaküla Eestis: kodud asuvad üksteisest küll kaugel ja iga päev üksteist ei nähta, aga omavaheline side on tugev.
Üleilmse eestluse valdkonda koordineerib alates 2021. aasta märtsist välisministeerium koostööd haridus- ja kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Instituudi jt partneritega. Eestlastele välismaal oleme loonud internetiportaali Global Estonian www.globalestonian.com ja kutsume kõiki eestlasi sinna vahel vaatama, samuti tellima igakuist uudiskirja. Just sealt leiab kõige värskema info selle kohta, millist nõustamist ja rahalist tuge riik pakub. Paegu on avatud lausa kaks taotlusvooru: omaalgatusprojektide taotlusvoor kultuurisündmuste ja muude eesti kogukonnaürituste korraldamiseks välismaal ning arhiivivoor, millega toetame väliskogukondade mälu ja pärandi säilitamist. Lähinädalail pakume eesti noortele välismaal võimalust taotleda stipendiumi erialase praktika tegemiseks Eestis. See on välismaal kasvanud noorele hea võimalus saada kogemus elust Eestis, leida eakaaslastest sõpru ning luua endale erialane kontaktivõrgustik.
Nagu öeldud, on emakeel eestlastele identiteedi oluline osa. Uhkusega võime öelda, et laias maailmas väljaspool Eestit on üle saja koha, kus eesti keelt õppida saab. Need on enamuses pühapäevakoolid, õpirühmad, väiksematele mängurühmad, kus läbi mängu õpitakse ka keelt. Oleme tänulikud Soomele selle eest, et riik pakub lisaks heale koolisüsteemile ka võimalusi emakeeleõppeks. Siin tahaksime panna eelkõige eesti lapsevanematele südamele, et neid võimalusi ka aktiivselt kasutataks: emakeel on kingitus lapsele, millest teda ilma jätta mingil juhul ei tohiks. Mitmekeelsus on ülemaailmne nähtus, seda on palju uuritud ning loodetavasti ei usu tänapäeval enam keegi, et mitmekeelsena kasvamine võiks lapse arengut pidurdada: pigem ikka vastupidi. Just Soomes tegutsevate tarmukate eesti keele õpetajate tööst sai alguse Üleilmakool - üks meie edulugusid välismaal elavate eesti laste õpetamisel. Tegemist on veebikooliga, kus peale eesti keele saab õppida ka põhilisi aineid Eesti õppekavade järgi ning kus õpib 350 õpilast 35 eri riigist. Veebiõppe võimalusi on teisigi ja nende kohta leiab infot portaalist Global Estonian; samuti tutvustame seal võimalusi Eesti ülikoolidesse ja ametikoolidesse õppima tulekuks, mida riik samuti toetab.
Soomes elavad eestlased on teema, mis meid Eestis huvitab. Huvi näitab seegi, et mõne aasta eest valmis režissöör Moonika Siimetsal dokumentaalfilm “2 tundi õnneni”, mis räägib just Soome eestlastest: uue eluga kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, koduigatsusest ja õnne otsimisest. Filmi vaadati Eestis palju ning see tekitas arutelu – soovitan seda vaadata nii Soome eestlastel kui ka soomlastel, kellel Eesti vastu huvi.
Moonika Siimets ise ütles oma filmi kohta nii: „“Kaks tundi õnneni” paneb küsima, et kus see õnn siis on, kas Eestis või Soomes, ja vastuse pead ikkagi enesest üles leidma.“ Küllap on paljud meist vahel mõelnud, et ehk oleks kusagil mujal elu parem ja ehk mu õnn on hoopis seal? Riigina on meil muidugi hea meel, et viimasel ajal on eestlaste rändesaldo positiivne: kodumaale naaseb eestlasi rohkem kui sealt lahkub. Aastas asub välismaalt Eestisse 6000-7000 inimest. Riik pakub neile nõustamist, karjääriplaneerimise abi ja tuge Eesti eluga kohanemisel, sealhulgas ka nende välismaalastest abikaasadele/lastele. Teatud juhtudel saab ka rahalist tuge.
Kuid viimastel aastakümnetel on rände iseloom muutunud ja me kõik peame sellega kohanema. Noored professionaalid, oskustöölised ja akadeemilise taustaga noored vahetavad elu- ja tegutsemispaika sagedamini kui korra elus. Tihti on professionaalne identiteet rahvuslikust olulisem, see on üleilmne nähtus ja seda trendi tuleb arvestada. Edukad noored professionaalid liiguvad sageli maailma suurimate tõmbekeskuste vahel, millega Eestil on keeruline konkureerida. Siin saavad Eesti ja Soome vastastikku teineteist toetada: just meie riikide vaheline hargmaisuse mudel võiks olla stiimul, mis ärksaid inimesi siiapoole tõmbab. Nii Eestil kui Soomel töö- ja õpisihtkohana on suuremate riikidega võrreldes eeliseid: hea haridussüsteem, innovaatiline hästi korraldatud ühiskond ning turvaline ja puhas keskkond. Avatud, väike ja hierarhiavaba ühiskond võimaldab kiiremini jõuda karjääris kõrgemale ning noortel oma ideid ellu viia. Siin võiksime end ühisel jõul maailmale esitleda kui eduka riikidevahelise koostöö näidet.
Senisest rohkem on meil plaan toetada ärialast koostööd ja seda suuresti just Soomes elavate eestlaste võrgustike toel. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist said paljud noored Eesti ettevõtted tuule tiibadesse just Soome partnerite toel. Meie saatkond Helsingis teeb head tööd, hoides kohapealsete Eesti juurtega ettevõtjatega tihedat kontakti, kuid kahtlemata saaks teha veelgi enamat.
Kuid tänasel pidulikul puhul tahaks rääkida ikka pidulikel teemadel. Eestil seisab ees mitmeid olulisi sündmusi ja tähtpäevi, kus kindlasti ootame osalema nii eestlasi Soomes kui ka meie häid soome sõpru. Juunis 2025 – vahetult enne üldlaulupidu – toimub järjekorras XIII kultuurifestival ESTO marsruudil Stockholm – Narva – Tallinn. Aga 2025. aastal on tulemas ka Eesti Raamatu aasta ning meie silmapaistvaimate muusikute tähtpäevad: Arvo Pärdi 90. sünnipäev ja Veljo Tormise 95. sünniaastapäev. On põhjust tulla kokku kas siin- või sealpool lahte, rääkida oma lugusid ja laulda oma laule ning leida neist ühist ja ühendavat, mis praegusel heitlikul ajal annab jõudu ning hingepidet.
Head saabuvat Eesti Vabariigi aastapäeva, armsad sõbrad!
