Palju õnne EV103! Head iseseisvuspäeva, Eesti!

Turus juba traditsiooniks saanud Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva pidustused toimuvad siiski kõigest hoolimata. Kahjuks koroonapiirangud ei võimalda meil sel aastal kokku saada Turu Ülikoolis. Peokõned ning peokava jôuavad Teieni interneti vahendusel.

Pidustusi saab jälgida FB ja Youtube kaudu: 

Playlist:

https://youtube.com/playlist?list=PL8zQUWkaUMm50eryGoJNF6Scb2n7kwaId

****

Peokõned ja tervitused:

-Suursaadik Sven Sakkov:

https://youtu.be/xoIeFUC0eRA

https://youtu.be/7_z0r_r4kGE 

-Turu Ülikooli rektor Jukka Kola:

https://youtu.be/dpNbDxSu6iU

Eestikeelne tekst:

https://www.utu.fi/.../rehtori-jukka-kolan-viron... 

-Aukonsul Andrus Junolainen

https://youtu.be/b_-ZFCjPAFE

https://youtu.be/-xMdTflGTsk 

-Varsinais-Suomen Viro-keskus ry (Turu Eesti keskus) esimees Mari Jurtom

https://youtu.be/e3_yrD5ynQY

https://youtu.be/RO2RlKKIkXU 

 -Turu Teater ja lavastaja Siim Maaten tervitavad meid peagi valmiva lavastusega “Elama 2.0”

https://youtu.be/lyzDXdk7VBs

-Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud Rait Priksi maalitud kaartide sari facebookis 17.2.-24.2.2021:

https://www.facebook.com/media/set/...

Nopsajalad (tervitus avaneb iseseisvuspäeva hommikul 24.2. kell 8):

https://youtu.be/eipnTSO3ufg

Tene Ruubeli nukuteater ja kolm põrsast:

https://youtu.be/nkE8pwBjcxk-

Viimasena playlistilt leiad veel Strand...Rand kontserti, mille korraldajad on Eesti Suursaatkond ja Luckan Helsingfors. Kuulame koos :) 

https://youtu.be/C9MyJ8FnEdo

Elagu Eesti! EV103, Palju Õnne!

Suursaadik tervitab iseseisvuspäeva puhul

https://youtu.be/7_z0r_r4kGE

Turu Ülikooli rektori Jukka Kola kõne Eesti iseseisvuspäeva tähistamisel

Turu Ülikooli rektori Jukka Kola kõne Eesti iseseisvuspäeva tähistamisel Turu Ülikoolis 24. veebruaril 2021 (Covid19 pandeemia tõttu virtuaalne sündmus) 

Kõne on nähtaval Youtube-lingi kaudu (soome keeles):

https://youtu.be/dpNbDxSu6iU

Austatud suursaadik Sven Sakkov ja aukonsul Andrus Junolainen ning Edela-Soome Eesti keskuse esimees Mari Jurtom, head külalised, eestlased ja Eesti sõbrad Südamlikud õnnesoovid 103-aastasele Eesti Vabariigile!

Eesti iseseisvuspäev on 24. veebruaril, mil tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvusdeklaratsiooni (eesti keeles Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, soome keeles Manifesti kaikille Vironmaan kansoille). Selle kuulutas välja Eesti Maapäeva päästekomitee 23. veebruari õhtul 1918 Pärnus. Järgmisel päeval 24. veebruaril deklaratsioon trükiti ja avaldati Tallinnas, ning siis sai see ka ametlikuks. 

Nõukogude okupatsiooni ajal Eesti iseseisvuspäeva Eestis ei tähistatud, kuid 24. veebruaril 1989 asendati punane NSV Liidu lipp Toompeal. Eesti sinimustvalge lipuga. Sestpeale tähistatakse Eesti iseseisvuspäeva riigipühana. Eesti Vabariik teatas taasiseseisvumisest 20. augustil 1991, kui Nõukogude Liidus oli käimas kommunistide nurjunud riigipöördekatse. Taasiseseisvumispäeva tähistatakse 20. augustil. 

Iseseisvus on oluline mitmes mõttes ja mõõtmes, nii rahva kui ka selle ülikoolide jaoks (ülikoolide autonoomia). Soome ja Eesti tähistasid oma riikliku iseseisvuse 100. aastapäeva vastavalt 2017. ja 2018. aastatel. Pidustustega kaasnes hulk ühiseid programme ja üritusi, mis kenasti kajastasid meie riikide tihedaid suhteid nii juubeli- kui ka muudel aastatel, tavaelus.

Kaks aastat tagasi oli mul rõõm ja au osaleda ka Tartu Ülikooli 100. aastapäeval. Eelmisel, 2020. aastal, tähistasime oma Turu ülikooli 100. aastapäeva . Ülikooli juurde tulen veel tagasi, kuid hakatuseks mõned mõtted ja järeldused poliitilise ja majandusliku olukorra ning arenguväljavaadete kohta rahvusvahelises plaanis, Euroopas, Läänemere piirkonnas ja meie riikides. Rahvusvahelise poliitiline ja majanduse arenguperspektiiv, sh. Covid19 pandeemia Maailma ja Euroopa, aga ka Soome ja Eesti poliitikas ja majanduses on viimasel ajal toimunud teatav turbulents. Covid19 pandeemia on viimase aasta jooksul tekitanud suuri muudatusi nii üksikisikute kui ka ühiskondade elus. Euroopa Liidu majanduse elavdamise ja säilitamise rahastu RRF koos riigi enda toetustega püüab teel uue normaalsuse poole aidata rasked ajad üle elada. Me ei pöördu tagasi vana juurde, vaid loome uusi viise vanade heade asjade ja osaliselt ka täiesti uute asjade tegemiseks.

Lisaks pandeemiale mõjutavad meid siin Läänemere piirkonnas, Eestis ja Soomes teisedki muutused laiemas poliitikas ja majanduses. Rahvusvaheliste muutuste otsesed mõjud pole veel väga tugevalt ilmnenud, kuid USA presidendivalimised ja viimaste aastate heitlik poliitika ning Euroopas ka Brexit on meid juba oluliselt mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi: USA loodetavasti positiiselt, kuid Brexit mitmes mõttes vaid negatiivselt.

Poliitiliste ja kaubandusalaste vaidluste teravnedes ning rahvusvahelise koostöö ja majanduse kõikuma lüües kannatavad esimestena just väiksemad riigid. Eesti ja Soome majandused on avatud ning sõltuvad tugevasti väliskaubandusest ja stabiilsest välispoliitikast. Järsud ja ootamatud muutused on meie jaoks rasked. Soome ja Eesti jaoks olulise Läänemere regiooni elujõu seisukohalt oleks soovitav täielikult ära kasutada EL-i uue rohelise leppe (Green New Deal) pakutavad võimalused, seda ühiselt ja koostöös. Nüüd on ka Läänemere piirkonnas aeg tegutseda! Sama kehtib kliimamuutuste aeglustamise kohta, seda nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike siduvate ja mõjukate otsustega. Poliitikas seisab Eesti uus valitsus samaaegselt silmitsi nii väljakutsete ja kui ka uute võimalustega. Eesti ja Soome peaministriteks on nüüd oskuslikud noored naised: Kaja Kallas ja Sanna Marin. Nendega anname olulist võrdõiguslikkuse eeskuju Euroopale ja kogu maailmale.   

Eesti ja Turu ülikoolide koostöö 

Austatud peopublik, tahaksin meie riikide tihedas koostöös rõhutada ülikoolide koostööd Eesti ja Turu vahel, esmalt Turu Ülikooli Sihtasutuse ja seejärel Turu Ülikooli kaudu. Turu Ülikooli Sihtasutuse tegevus Eestis Turu Ülikoolile lisaks on ka Turu Ülikooli Sihtasutusel olnud pikajalised kontaktid Eestiga. Akadeemik Olavi Granö eestvõttel soetas sihtasutus 1998. aastal Tammekannude perelt kehvas seisukorras eramu Tartu kesklinna lähedal. See on eriline maja, kuna see on arhitekt Alvar Aalto ainus teostatud hoone Baltimaades, ehitusaastaks 1932. Sihtasutus renoveeris hoone Turu ja Tartu ülikoolide Granö keskuseks, mis sai nime Olavi Granö isa, geograafiaprofessori ja uurimisreiside tegija J.G. Granö järgi. J.G. Granö oli üks iseseisva Eesti uue Tartu Ülikooli välisprofessoreid. Granö keskuse ulatuslik renoveerimine viidi lõpule 20 aastat tagasi ja keskus avati 4. aprillil 2000. Granö keskus valmis ülikoolide koostöö keskuseks.

20 aasta jooksul on majas viibinud tuhanded teadlased ja lektorid. Turu Ülikooli teadlased ja lektorid on viimastel aastatel saanud Turu Ülikooli Granö stipendiumid, et veeta nädal-kaks teadustöö residentsis ülikoolilinnas Tartus. Lisaks residentsis viibimise toetustele sisaldab Turu Ülikooli sihtasutuse praegune toetustaotlus Turu ja Tartu Ülikoolide doktoriõppe programmide ühist teadus- ja võrgustumisseminari. Saaremaal tegutses veel mõne aasta eest Saaremaa Ülikoolikeskus, kus Turu Ülikool oli oluline algataja ja osaline. Suurem osa projektidest viidi ellu 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, mis langes ajaliselt kokku Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Hiljem ei vajanud projektid enam iseseisvat organisatsiooni, kuid Turu Ülikooli on Saaremaal jätkuvalt kohal. Sihtasutuse poolt omandatud kinnistu Kuressaare kesklinnas on pakkunud ülikooli personalile puhkusemajutust ja seda võimalust on kasutanud päris paljud pered. 

Teiseks pidepunktiks Saaremaal on olnud Turu Ülikooli Sihtasutuse ja Kuressaare linna poolt ühiselt korraldatud Läänemere ajaloo seminar. Kahjuks on see Covid19 tõttu nii eelmisel kui ka sel aastal ära jäetud. Loodetavasti naaseme 2022. aastal Saaremaale, tegema soome-eesti koostööd. Varasemate aastate seminaridel on Kuressaare kultuurikeskus olnud täis soome ja eesti teaduse, ajaloo ja kultuuri sõpru. Samal nädalal on toimunud ka Saaremaa Ooperifestival. Seminarist ja selle kõrvalüritustest on saanud meeldiv viis ühendada suvine Saaremaa, muusika, põnev kohalik ajalugu ning sundimatu soomlaste ja eestlaste koosolemine ning koostöö. 

 Turu Ülikooli Eesti-kontaktid 

Turu Ülikoolil on Eesti ja eelkõige Eesti ülikoolidega palju erinevaid kontakte ja koostöövorme. Teen nendest siinkohal lühikese kokkuvõtte. Eelmisel aastal õppis Turu Ülikoolis 57 Eesti kodanikku, neist 27 arstiteaduskonnas, 10 humanitaarteaduskonnas ning 9 matemaatika- ja loodusteaduste teaduskonnas. 18 eestlast on olnud doktoriõppes. 2020. aasta lõpus oli Turu Ülikoolis kümme eestlasest töötajat, neist üheksa õppejõudu. Turu Ülikoolil on koostöölepingud järgmiste Eesti ülikoolidega: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Estonian Business School Tallinn. Lisaks sellele on Eesti Maaülikool, nii nagu ka Turu Ülikool, Läänemere piirkonna ülikoolivõrgustiku (Baltic Sea Region University Network BSRUN) liige.

Kõige pikaajalisem (leping alates 1987. aastast) ja kõige laialdasem koostöö erinevates valdkondades on olnud Tartu Ülikooliga . Tartu Ülikool on Coimbra võrgustiku liige, ja seda on ka Turu Ülikool. Tartu Ülikooliga on pikka aega tehtud elavat koostööd teadusuuringute, hariduse, halduse arendamise ja ühiskondliku mõju valdkondades. Koostöö on olnud pikaajaline nii humanitaarteaduste alal (soome ja eesti keel, etnograafia), kui ka näiteks geograafias ja astronoomias, kui nimetada vaid mõned valdkonnad. Viimastel aastatel on tehtud tihedamat koostööd ka Tallinna Tehnikaülikooliga. 100-aastane Turu Ülikool Turu Ülikool asutati 1920 annetuste varal: annetajaid oli tervelt 22040. See oli ainulaadne ja järelpõlvede poolt väga hinnatud „Vaba rahva kingitus vabale teadusele“. Saja aasta jooksul oleme omakorda teinud kõik selleks, et anda „vabale rahvale vaba teadust ja kõrgemat haridust”. Täna tegutseb meie saja-aastane ülikool ainulaadses keskkonnas, milles sulanduvad pikad akadeemilised traditsioonid ja aktiivne ülikoolidevaheline koostöö. See tugevdab nii Turu Ülikooli kui ka Turu linna ja selle lähipiirkondi. Eks ole ju Turu Soome vanim ülikoolilinn (juba aastast 1640) ning ka praegu oma kuue kõrgkooli ja umbes 40000 õppuriga oluline tudengite ja hariduse linn.

Ühiskondlikud murrangud ja ülemaailmsed trendid nagu kliimamuutused, looduse hävimine, digitaliseerumine ning rahvastiku vananemine ja polariseerumine esitavad väljakutse ülikoolidele globaalse vastutuse kandjaina. Ülikoolidelt oodatakse varasemast suuremat teaduslikku ja sotsiaalset mõju. Muutuste keskel võimendub ülikoolide roll teadmiste-oskuste andjana ning loova ja kriitilise mõtlemise ning kultuuri alalhoidjana. Peame suutma läbi viia uuendusi ja olema teerajajad nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises plaanis. Turu Ülikooli uus strateegia aastateks 2021–2030 põhineb mõistagi ülikooli põhiülesannetel teaduse, hariduse ja sotsiaalse mõju valdkondades, samuti meie visioonil sellest, kuidas soovime mõjutada muutuvat maailma. Meie ülikoolikogukonna poolt ühiselt määratletud eesmärkide abil ehitame 2020. aastatel julgelt ja vastutustundlikult heaoluühiskonda ja jätkusuutlikku tulevikku. Me mitte ainult ei hari oma noori - vastavalt ülikooliseadusele - „teenima isamaad ja inimkonda“, vaid koolitame noorsugu muutma meie riiki ja maailma paremaks elupaigaks meile kõigile, nii siseriiklikult kui ka globaalselt. Meie ees seisvad ülesanded ning probleemid on suured ja nõudlikud nii praegu kui ka tulevikus. Seetõttu ei saa nendega tegelda üksi. Võrgustunud maailmas kasvab strateegiliste partnerluste ja tiheda, pühendunud koostöö tähtsus. Eesti ülikoolid on olnud ja jäävad ka edaspidi Turu ülikooli ja teiste Turu kõrgkoolide olulisteks partneriteks. Seda sidet tuleb veelgi tugevdada, lisaks ülikoolidele mõistagi Eesti ja Soome riikide vahel, ja seda ulatuslikult ja üldiselt. 

 Südamlikud õnnesoovid 103-aastasele Eesti Vabariigile!

Veebruar - märts, tere tulemast kaasa lööma!

 Eesti Iseseisvuspäev

Iseseisvuspäeva tähistame sel aastal internetis piduliku nädalaga, alates 20 veebruarist. Tulekul on videotervitused ja Rait Priksi maalinäitus. Tulekul on ka pidulik kontsert, mida saad jälgida facebooki striimi kaudu.

 Jälgi Varsinais-Suomen Viro-keskuks ry facebooki lehte.

*******

Head ajaloohuvilised! Läbi kevadtalve ja kevade räägib Eva Finch kaheksal laupäeval Turust, Soome ajaloo ja kultuuri sünnilinnast, kunagisest pealinnast, esimesest ülikoolilinnast. Veebiseminarid toimuvad igal teisel laupäeval kell 11-12. Olete lahkesti palutud.

13.2 Turu aastani 1300. Koroinen

27.2 Turu keskajal 1300-1500. Toomkirik

13.3 Muutuste ajajärk 1500-1600. Turu linnus

27.3 Turu suurvõimu osana 1600-1700. Qwenseli maja

10.4 Valgustus 1700-1790. Luostarinmäki

24.4 Võimuvahetuse periood 1790-1827. Turu Akadeemia peahoone

8.5 Ülesehitus - 1827-1860. Kakola vanglakompleks

22.5 Ohtralt uut 1860-1905. Turu kunstimuuseum 

******

Näitused Eesti keskuses veebruaris: 

Rait Priks, maalid (kalendripiltide originaalid, akvarellid)

Mikael Korhonen, Haapsalu piltid (photonäitus)

******

EESTI KESKUSES SAADAVAL: meie poe nurgakeses leidub nii söödavat, kui ka joodavat, aksessuaare, suveniire. 

 

Anna raamatule kodu: Eesti keskuse raamatukogus ootavad uut kodu väga head aga eakad raamatud, tule ja leia oma.

Maskid

Eesti keskuses on müügil Eesti lipukesega kangasmaskid(12€). Kui soovid endale seda soetada, siis anna meile oma tulekust teada telefonil 0401475221

*****

Meil on Teile üleskutse! 

Ajapaik ootab fotosid Turust veebruari kuu jooksul!

https://ajapaik.ee/?page=1

Vanade fotode ülepildistamine ehk refotografeerimine Ajapaiga platvormil

Ülepildistamine tähendab enne-ja-nüüd pildipaare – tuleks püüda varasema foto pildistamise

kohta ja vaatenurka võimalikult täpselt korrata.

Kõige lihtsam on kasutada Ajapaiga Androidi mobiilirakendust (iOSile ehk iPhoneʼile

kahjuks praegu oma rakendust ei ole), aga refotosid saab laadida ka veebirakendusest, mida

saab ka mobiilis kasutada. Sel juhul tasub pildid järjestada kauguse järgi kasutajast.

Ajapaiga konto saab teha kas Googleʼi, Facebooki või Vikipeedia kontoga või lihtsalt e-posti

aadressiga. (Android-rakenduse kasutajal on Google-konto niikuinii olemas.)

● UTKK postkaardikogu ehk Friedebert Tuglase kogu (Turu piltide jaoks otsingusse

“Turku”)

● UTKK kogu Turu postkaardid kaardivaates

● Kõik Ajapaigas olevad ja ära kaardistatud Turu pildid

● Ära kaardistamata Turu pildid, nende hulgas ka mõned UTKK pildid.

Abi:

Elle-Mari Talivee (ellemari@utkk.ee), Underi ja Tuglase muuseum Tallinnas

Vahur Puik (vahur@ajapaik.ee), Ajapaiga eestvedaja

Kui Ajapaika kasutades tekib küsimusi-probleeme, siis kõige lihtsam on võtta ühendust ajapaiga jutumulli kaudu.

EKSÜ järjekordne saade sarjast “Mina, eestlane” kutsub seekord enda eestlaseks olemisest rääkima kirjaniku ja tõlkija Sirje Kiini. Veebiülekannet saab 27. veebruaril algusega kell 17.00 jälgida nii EKSÜ kodulehelt:

http://kultuuriseltsid.ee/

kui ka FB lehelt. Saate ajal on võimalik külalisele saata ka küsimusi. Saade saab olema ka järelvaadatav.

****

Juba märtsis on tulekul tasuta koolitused eestlaste klubi liikmetele:

 

3.3. kell 18:00 Canva programm - Õpime tegema graafilist kujundust, reklaame ja esitusi (veebikoolitus)

 

10.3. kell 18:00 Tule tutvuma: Zoom, Teams ja muud võrguühendused. Oma sülearvuti kaasa, harjutame koos. Koolitus Turu Eesti keskuses.

 

31.3. kell 18:00 Kuidas paberite ajamine internet kaudu käib: Kela, Vero, Te-toimisto... Tutvume põhjalikumalt ka ajakohase veroilmoitus teemaga.

 

Ühine kindlasti! Palun anna oma osalemisest teada: virokeskus@gmail.com, ja saad täpsemad juhised osalemiseks!

********

Eesti keskus teenindab:(E-R kell 10-15)

Nõustame telefonitsi Eesti keskuse telefoninumbrilt 0401475221 ja e-posti teel virokeskus@gmail.com (e-r kell 10-15)

Nõustaja on kohapeal Turu Eesti keskuses esmaspäeviti kell 11-14, tere tulemast!

Kohtumised kokkuleppel!

 

ABIKS EESTLASTELE SOOMES -projekt:

tel. 040 220 8578 neljapäeviti kell 10-18

https://www.facebook.com/AbiksEestlasteleSoomes/

 

Skanssi Monitori infopunkt teenindab neljapäeviti kell 15-18, telefoninumbril 0401759615

 

Lisaks nõustame telefonitsi Eesti keskuse telefoninumbrilt 0401475221 ja e-posti teel virokeskus@gmail.com (e-r kell 10-15) NB! Kontor on suletud, kohtumised kokkuleppel.

 

AUKONSULAADI INFO:

Dokumentide kättesaamine toimub ainult eelnevalt aja kokkuleppimisel (e-r kell 10-15), tel.  040 147 5221

Ajapaik ootab fotosid Turust

 Meil on Teile üleskutse! Ajapaik ootab fotosid Turust veebruari kuu jooksul!

https://ajapaik.ee/?page=1

Vanade fotode ülepildistamine ehk refotografeerimine Ajapaiga platvormil:

Ülepildistamine tähendab enne-ja-nüüd pildipaare – tuleks püüda varasema foto pildistamise

kohta ja vaatenurka võimalikult täpselt korrata.

Kõige lihtsam on kasutada Ajapaiga Androidi mobiilirakendust (iOSile ehk iPhoneʼile

kahjuks praegu oma rakendust ei ole), aga refotosid saab laadida ka veebirakendusest, mida

saab ka mobiilis kasutada. Sel juhul tasub pildid järjestada kauguse järgi kasutajast.

Ajapaiga konto saab teha kas Googleʼi, Facebooki või Vikipeedia kontoga või lihtsalt e-posti

aadressiga. (Android-rakenduse kasutajal on Google-konto niikuinii olemas.)

● UTKK postkaardikogu ehk Friedebert Tuglase kogu (Turu piltide jaoks otsingusse

“Turku”)

● UTKK kogu Turu postkaardid kaardivaates

● Kõik Ajapaigas olevad ja ära kaardistatud Turu pildid

● Ära kaardistamata Turu pildid, nende hulgas ka mõned UTKK pildid.

Abi:

Elle-Mari Talivee (ellemari@utkk.ee), Underi ja Tuglase muuseum Tallinnas

Vahur Puik (vahur@ajapaik.ee), Ajapaiga eestvedaja

Kui Ajapaika kasutades tekib küsimusi-probleeme, siis kõige lihtsam on võtta ühendust ajapaiga jutumulli kaudu.

Turu ajaloo veebiseminarid

Head ajaloohuvilised! Läbi kevadtalve ja kevade räägib Eva Finch kaheksal laupäeval Turust, Soome ajaloo ja kultuuri sünnilinnast, kunagisest pealinnast, esimesest ülikoolilinnast. Veebiseminarid toimuvad facebooki kaudu igal teisel laupäeval kell 11-12. Olete lahkesti palutud.

13.2 Turu aastani 1300. Koroinen, nähtaval lingi kaudu:

Turu aeg ja kohad aastani 1300 - Zoom

Järgmised osad:

27.2 Turu keskajal 1300-1500. Toomkirik

13.3 Muutuste ajajärk 1500-1600. Turu linnus

27.3 Turu suurvõimu osana 1600-1700. Qwenseli maja

10.4 Valgustus 1700-1790. Luostarinmäki

24.4 Võimuvahetuse periood 1790-1827. Turu Akadeemia peahoone

8.5 Ülesehitus - 1827-1860. Kakola vanglakompleks

22.5 Ohtralt uut 1860-1905. Turu kunstimuuseum