Kõne on nähtaval Youtube-lingi kaudu (soome keeles):
https://youtu.be/dpNbDxSu6iU
Austatud suursaadik Sven Sakkov ja aukonsul Andrus Junolainen ning Edela-Soome Eesti keskuse esimees Mari Jurtom, head külalised, eestlased ja Eesti sõbrad
Südamlikud õnnesoovid 103-aastasele Eesti Vabariigile!
Eesti iseseisvuspäev on 24. veebruaril, mil tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvusdeklaratsiooni (eesti keeles Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, soome keeles Manifesti kaikille Vironmaan kansoille). Selle kuulutas välja Eesti Maapäeva päästekomitee 23. veebruari õhtul 1918 Pärnus. Järgmisel päeval 24. veebruaril deklaratsioon trükiti ja avaldati Tallinnas, ning siis sai see ka ametlikuks.
Nõukogude okupatsiooni ajal Eesti iseseisvuspäeva Eestis ei tähistatud, kuid 24. veebruaril 1989 asendati punane NSV Liidu lipp Toompeal. Eesti sinimustvalge lipuga. Sestpeale tähistatakse Eesti iseseisvuspäeva riigipühana. Eesti Vabariik teatas taasiseseisvumisest 20. augustil 1991, kui Nõukogude Liidus oli käimas kommunistide nurjunud riigipöördekatse. Taasiseseisvumispäeva tähistatakse 20. augustil.
Iseseisvus on oluline mitmes mõttes ja mõõtmes, nii rahva kui ka selle ülikoolide jaoks (ülikoolide autonoomia). Soome ja Eesti tähistasid oma riikliku iseseisvuse 100. aastapäeva vastavalt 2017. ja 2018. aastatel. Pidustustega kaasnes hulk ühiseid programme ja üritusi, mis kenasti kajastasid meie riikide tihedaid suhteid nii juubeli- kui ka muudel aastatel, tavaelus.
Kaks aastat tagasi oli mul rõõm ja au osaleda ka Tartu Ülikooli 100. aastapäeval. Eelmisel, 2020. aastal, tähistasime oma Turu ülikooli 100. aastapäeva .
Ülikooli juurde tulen veel tagasi, kuid hakatuseks mõned mõtted ja järeldused poliitilise ja majandusliku olukorra ning arenguväljavaadete kohta rahvusvahelises plaanis, Euroopas, Läänemere piirkonnas ja meie riikides.
Rahvusvahelise poliitiline ja majanduse arenguperspektiiv, sh. Covid19 pandeemia
Maailma ja Euroopa, aga ka Soome ja Eesti poliitikas ja majanduses on viimasel ajal toimunud teatav turbulents. Covid19 pandeemia on viimase aasta jooksul tekitanud suuri muudatusi nii üksikisikute kui ka ühiskondade elus. Euroopa Liidu majanduse elavdamise ja säilitamise rahastu RRF koos riigi enda toetustega püüab teel uue normaalsuse poole aidata rasked ajad üle elada. Me ei pöördu tagasi vana juurde, vaid loome uusi viise vanade heade asjade ja osaliselt ka täiesti uute asjade tegemiseks.
Lisaks pandeemiale mõjutavad meid siin Läänemere piirkonnas, Eestis ja Soomes teisedki muutused laiemas poliitikas ja majanduses. Rahvusvaheliste muutuste otsesed mõjud pole veel väga tugevalt ilmnenud, kuid USA presidendivalimised ja viimaste aastate heitlik poliitika ning Euroopas ka Brexit on meid juba oluliselt mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi: USA loodetavasti positiiselt, kuid Brexit mitmes mõttes vaid negatiivselt.
Poliitiliste ja kaubandusalaste vaidluste teravnedes ning rahvusvahelise koostöö ja majanduse kõikuma lüües kannatavad esimestena just väiksemad riigid. Eesti ja Soome majandused on avatud ning sõltuvad tugevasti väliskaubandusest ja stabiilsest välispoliitikast. Järsud ja ootamatud muutused on meie jaoks rasked.
Soome ja Eesti jaoks olulise Läänemere regiooni elujõu seisukohalt oleks soovitav täielikult ära kasutada EL-i uue rohelise leppe (Green New Deal) pakutavad võimalused, seda ühiselt ja koostöös. Nüüd on ka Läänemere piirkonnas aeg tegutseda! Sama kehtib kliimamuutuste aeglustamise kohta, seda nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike siduvate ja mõjukate otsustega.
Poliitikas seisab Eesti uus valitsus samaaegselt silmitsi nii väljakutsete ja kui ka uute võimalustega. Eesti ja Soome peaministriteks on nüüd oskuslikud noored naised: Kaja Kallas ja Sanna Marin. Nendega anname olulist võrdõiguslikkuse eeskuju Euroopale ja kogu maailmale.
Eesti ja Turu ülikoolide koostöö
Austatud peopublik, tahaksin meie riikide tihedas koostöös rõhutada ülikoolide koostööd Eesti ja Turu vahel, esmalt Turu Ülikooli Sihtasutuse ja seejärel Turu Ülikooli kaudu.
Turu Ülikooli Sihtasutuse tegevus Eestis
Turu Ülikoolile lisaks on ka Turu Ülikooli Sihtasutusel olnud pikajalised kontaktid Eestiga. Akadeemik Olavi Granö eestvõttel soetas sihtasutus 1998. aastal Tammekannude perelt kehvas seisukorras eramu Tartu kesklinna lähedal. See on eriline maja, kuna see on arhitekt Alvar Aalto ainus teostatud hoone Baltimaades, ehitusaastaks 1932. Sihtasutus renoveeris hoone Turu ja Tartu ülikoolide Granö keskuseks, mis sai nime Olavi Granö isa, geograafiaprofessori ja uurimisreiside tegija J.G. Granö järgi. J.G. Granö oli üks iseseisva Eesti uue Tartu Ülikooli välisprofessoreid.
Granö keskuse ulatuslik renoveerimine viidi lõpule 20 aastat tagasi ja keskus avati 4. aprillil 2000. Granö keskus valmis ülikoolide koostöö keskuseks.
20 aasta jooksul on majas viibinud tuhanded teadlased ja lektorid. Turu Ülikooli teadlased ja lektorid on viimastel aastatel saanud Turu Ülikooli Granö stipendiumid, et veeta nädal-kaks teadustöö residentsis ülikoolilinnas Tartus. Lisaks residentsis viibimise toetustele sisaldab Turu Ülikooli sihtasutuse praegune toetustaotlus Turu ja Tartu Ülikoolide doktoriõppe programmide ühist teadus- ja võrgustumisseminari.
Saaremaal tegutses veel mõne aasta eest Saaremaa Ülikoolikeskus, kus Turu Ülikool oli oluline algataja ja osaline. Suurem osa projektidest viidi ellu 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, mis langes ajaliselt kokku Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Hiljem ei vajanud projektid enam iseseisvat organisatsiooni, kuid Turu Ülikooli on Saaremaal jätkuvalt kohal. Sihtasutuse poolt omandatud kinnistu Kuressaare kesklinnas on pakkunud ülikooli personalile puhkusemajutust ja seda võimalust on kasutanud päris paljud pered.
Teiseks pidepunktiks Saaremaal on olnud Turu Ülikooli Sihtasutuse ja Kuressaare linna poolt ühiselt korraldatud Läänemere ajaloo seminar. Kahjuks on see Covid19 tõttu nii eelmisel kui ka sel aastal ära jäetud. Loodetavasti naaseme 2022. aastal Saaremaale, tegema soome-eesti koostööd. Varasemate aastate seminaridel on Kuressaare kultuurikeskus olnud täis soome ja eesti teaduse, ajaloo ja kultuuri sõpru. Samal nädalal on toimunud ka Saaremaa Ooperifestival. Seminarist ja selle kõrvalüritustest on saanud meeldiv viis ühendada suvine Saaremaa, muusika, põnev kohalik ajalugu ning sundimatu soomlaste ja eestlaste koosolemine ning koostöö.
Turu Ülikooli Eesti-kontaktid
Turu Ülikoolil on Eesti ja eelkõige Eesti ülikoolidega palju erinevaid kontakte ja koostöövorme. Teen nendest siinkohal lühikese kokkuvõtte. Eelmisel aastal õppis Turu Ülikoolis 57 Eesti kodanikku, neist 27 arstiteaduskonnas, 10 humanitaarteaduskonnas ning 9 matemaatika- ja loodusteaduste teaduskonnas. 18 eestlast on olnud doktoriõppes. 2020. aasta lõpus oli Turu Ülikoolis kümme eestlasest töötajat, neist üheksa õppejõudu.
Turu Ülikoolil on koostöölepingud järgmiste Eesti ülikoolidega: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Estonian Business School Tallinn. Lisaks sellele on Eesti Maaülikool, nii nagu ka Turu Ülikool, Läänemere piirkonna ülikoolivõrgustiku (Baltic Sea Region University Network BSRUN) liige.
Kõige pikaajalisem (leping alates 1987. aastast) ja kõige laialdasem koostöö erinevates valdkondades on olnud Tartu Ülikooliga . Tartu Ülikool on Coimbra võrgustiku liige, ja seda on ka Turu Ülikool. Tartu Ülikooliga on pikka aega tehtud elavat koostööd teadusuuringute, hariduse, halduse arendamise ja ühiskondliku mõju valdkondades. Koostöö on olnud pikaajaline nii humanitaarteaduste alal (soome ja eesti keel, etnograafia), kui ka näiteks geograafias ja astronoomias, kui nimetada vaid mõned valdkonnad. Viimastel aastatel on tehtud tihedamat koostööd ka Tallinna Tehnikaülikooliga.
100-aastane Turu Ülikool
Turu Ülikool asutati 1920 annetuste varal: annetajaid oli tervelt 22040. See oli ainulaadne ja järelpõlvede poolt väga hinnatud „Vaba rahva kingitus vabale teadusele“. Saja aasta jooksul oleme omakorda teinud kõik selleks, et anda „vabale rahvale vaba teadust ja kõrgemat haridust”.
Täna tegutseb meie saja-aastane ülikool ainulaadses keskkonnas, milles sulanduvad pikad akadeemilised traditsioonid ja aktiivne ülikoolidevaheline koostöö. See tugevdab nii Turu Ülikooli kui ka Turu linna ja selle lähipiirkondi. Eks ole ju Turu Soome vanim ülikoolilinn (juba aastast 1640) ning ka praegu oma kuue kõrgkooli ja umbes 40000 õppuriga oluline tudengite ja hariduse linn.
Ühiskondlikud murrangud ja ülemaailmsed trendid nagu kliimamuutused, looduse hävimine, digitaliseerumine ning rahvastiku vananemine ja polariseerumine esitavad väljakutse ülikoolidele globaalse vastutuse kandjaina. Ülikoolidelt oodatakse varasemast suuremat teaduslikku ja sotsiaalset mõju. Muutuste keskel võimendub ülikoolide roll teadmiste-oskuste andjana ning loova ja kriitilise mõtlemise ning kultuuri alalhoidjana. Peame suutma läbi viia uuendusi ja olema teerajajad nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises plaanis.
Turu Ülikooli uus strateegia aastateks 2021–2030 põhineb mõistagi ülikooli põhiülesannetel teaduse, hariduse ja sotsiaalse mõju valdkondades, samuti meie visioonil sellest, kuidas soovime mõjutada muutuvat maailma. Meie ülikoolikogukonna poolt ühiselt määratletud eesmärkide abil ehitame 2020. aastatel julgelt ja vastutustundlikult heaoluühiskonda ja jätkusuutlikku tulevikku.
Me mitte ainult ei hari oma noori - vastavalt ülikooliseadusele - „teenima isamaad ja inimkonda“, vaid koolitame noorsugu muutma meie riiki ja maailma paremaks elupaigaks meile kõigile, nii siseriiklikult kui ka globaalselt. Meie ees seisvad ülesanded ning probleemid on suured ja nõudlikud nii praegu kui ka tulevikus.
Seetõttu ei saa nendega tegelda üksi. Võrgustunud maailmas kasvab strateegiliste partnerluste ja tiheda, pühendunud koostöö tähtsus. Eesti ülikoolid on olnud ja jäävad ka edaspidi Turu ülikooli ja teiste Turu kõrgkoolide olulisteks partneriteks. Seda sidet tuleb veelgi tugevdada, lisaks ülikoolidele mõistagi Eesti ja Soome riikide vahel, ja seda ulatuslikult ja üldiselt.
Südamlikud õnnesoovid 103-aastasele Eesti Vabariigile!
