Anne-Ly Reimaa
Nõunik/Advisor
Kultuurilise mitmekesisuse osakond/ Cultural Diversity Department
Kultuuriministeerium / Ministry of Culture
Tervitussõnavõtt Soomes 17.02.2024
Austatud daamid ja härrad, head sõbrad, lugupeetud Eesti aukonsul!
Mul on väga hea meel tervitada kõiki Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi poolt tänasel pidupäeval! Palju õnne ja edu Varsinais-Soome Eesti Keskuse 30. aastapäeva puhul ning Turu Migratsiooni Instituudi 50. aastapäeva puhul! Need on olulised daatumid Eesti-Soome sõpussillal – Viron ja Suomen ystävyysillalla.
Mul on hea meel edasi anda soojad tervitused ja siiras tänu teile kõigile Eesti Vabariigi kultuuriminister Heidy Purgalt!
Soome ja Eesti omavaheliste sidemete võrdkujuks on juba ammusest ajast kujunenud Soome sild. Selle mõiste võttis kasutusele lauluisa Fr. R. Kreutzwald eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg", kus suure tamme laudadest ehitati sild üle Soome lahe. See on siiani imeilus ja romantiline metafoor kahe rahva põlisest koostööst ja sõprusest.
Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline ja kultuuriline side. Keelesugulus ja Läänemeri ühendavad meid. Just sarnase keele baasil on nii eestlased kui soomlased tunnetanud läbi aegade ka oma kultuurilist ja ajaloolist ühisosa.
Igat silda tuleb hoida turvalise ja kindlana, et sillal liikujad jõuaksid soovitud eesmärkideni. "Soome silla" kandevõime on olnud päris hea ka rasketel aegadel. Aga nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, nii jätkub ka sillaehitus kahe riigi vahel.
Avatud piirid on taastanud meie traditsioonilised tihedad sidemed, Euroopa Liidu ja NATO liikmesus veelgi tugevdanud meie ühtekuuluvust.
Kultuurikoostöö lähendab meid, samuti kahe rahva tihedad kontaktid ja läbipõimunud majandussuhted. Soome on olnud meile väga paljus eeskujuks, kaasajal ka paljude eestlaste koduks, kes on siia asunud õppima või töötama.
Eesti vanim jõusolev rahvusvaheline kultuurilepe on Eesti ja Soome vaimse koostöö konventsioon, mille sõlmimisest möödub sel aastal 87 aastat. See kultuurilepe taasjõustati kohe peale Eesti taasiseseisvumist 1992. aastal “kriipsugi muutmata” ja on siiani aluseks kahepoolsele kultuurialasele koostööle. Kultuuri väärtustamine meie elus on tähtis, sest kultuur mõjutab ühiskondlikku elu ja avab paljusid uksi.
Usun, et Tartu Euroopa kultuuripealinna tiitel 2024. aastal aitab senisest enam tutvustada Eestit. See on imeline võimalus olla maailmale avatud, rääkida Põhjalas Läänemereäärsest naabermaast kõlavamal häälel, tõsta esile meie maa ajalugu, inimeste ja kultuuri omapära ning kordumatust.
Kultuuriministeerium on sel aastal välja kuulutanud teema-aastana kultuuririkkuse aasta, kus seame eesmärgiks teadvustada ja väärtustada senisest enam Eestit kui kultuuriliselt mitmekesist ühiskonda.
Siinjuures ei pööra me tähelepanu mitte vaid Eestis elavatele erinvatele rahvastele, vaid ka Eesti oma kultuuriruumidele, omanäolistele keelemurretele ja traditsioonidele, kuid ka sellele, et väljaspool Eestit on palju eesti keele saari, kus hoitakse alal meie rikast ja mitmepalgelist kultuuri.
Eestlased välismaal on meie esimesed kultuurisaadikud, meie maa ja kultuuri tutvustajad. Tänan teid kõiki, kes te olete kodust kaugel alal hoidnud emakeelt ja kultuuri, kombeid ja traditsioone!
Tänan kõiki estofiile, Eesti sõpru, et väärtustate meie kultuuripärandit ja tihedat koostööd.
Need tegemised ja lood, mis sel kultuuririkkuse ja kultuuripealinna aastal kõlavad, loovad meile kõigile uusi koostöövõimalusi, mis rajanevad ühistele huvidele ja väärtustele.
Palju tänu Turu Ülikoolile, Turu Ülikooli Sihtasutusele, Turu Tuglase Seltsile, Eesti aukonsulaadile Turus ja Varsinais-Soome Eesti Keskusele!
Olgu me riigid alati õnnelikud ja vabad!
Minu parimad soovid teile saabuvaks Eesti Vabariigi 106. sünniaastapäevaks! Palju õnne, rõõmsaid kohtumisi ja ehedaid elamusi!
Tänan teid tähelepanu eest! Kiitos kaikille!
***
